Eesti Ökoturismi Klaster

Autor: Rain Uusen, Postimees

KOOSTÖÖ ARENDAMINE. Et Eesti saaks maailmas pildile, millega kaasneb ka osa turistidollaritest, peab Eesti tuntus sihtpunktina tõusma, räägib Aivar Ruukel Soomaalt. Ökoturismi klaster läheneb probleemi lahendamisele loodusliku tasakaaluga.

Riigi tuntuse parandamine maailmas on mitmetahuline ja aega nõudev protsess. Ühelt poolt panustab riik, kuid teiselt poolt peavad abikäe ulatama ja kaasa aitama ettevõtted, organisatsioonid, ühendused, liidud ja teadusasutused. Igal ühel on mängida oma oluline roll.
Kui riigi rolliks on Eesti kui riigi üldtuntuse tõstmine, siis spetsialiseerunud turismiettevõtjad saavad seda ainulaadsete nüanssidega täiendada.

Sellise eesmärgi on seadnud ka ökoturismi klaster, milles osaleb ka Ruukeli ettevõte Soomaa.com. Klastrisse kuuluvaid ettevõtteid seob ühine soov teenindada rohkem turiste ja teha seda aina paremini ning efektiivsemalt, selgitades välja ja järgides ühiseid väärtusi. «Oleme kõik piisavalt erinevad, et üksteist täiendada,» kirjeldab Ruukel ökoturismi klastrisse koondunuid lühidalt.

Klastrisse kuulub üle kümne turismiturul tegutseva ettevõtja, kes korraldavad matku nii maal kui vees, nii jalgsi, lodjal kui ka hobusel.
Kui muidu peab iga väikeettevõtja ja turismitoote pakkuja läbima kogu protsessi alates toote väljatöötamisest, selle turundamisest kuni kliendi teenindamiseni üksi ja omapäi, saab klastris osa ressursse tulemuslikult jagada – näiteks Eesti kui loodusturismi sihtkoha tutvustamine messidel või teistes infokanalites.
Heaks ressursi jagamise näiteks on ka võõrkeelsete reisi- ja matkajuhtide n-ö ristkasutamine, kuna headest võõrkeelsetest giididest on Eestis pidev põud. Kaasates ühiste teenuste pakkumisse lisaks professionaalidele ka näiteks äsja koolist tulnud loodusala üliõpilasi, loodab Ruukel tagada ka entusiastlike matkajuhtide järelkasvu.
«Tegelikult tekib kokkuhoiu mõttes kasu ka turistile,» nendib Ruukel, et kui muidu peab näiteks Eestisse saabuv loodus- või ökoelu otsiv turist võtma ühendust viie kuni kümne erineva ettevõttega ning oma teekonda eri ajal laekunud info põhjal planeerima, saab ta nüüd hakkama ühe telefonikõne või meiliga. Pealegi suudavad turismiklastrisse kuuluvad teenuse osutajad pakkuda ka sujuvamat reisiplaani ja tugevamaid emotsioone, sest soovitud programm on põhjalikult ette valmistatud ja läbi katsetatud.
«Turist saab soovitud teenuse ühest kohast ja ka mitmekülgsema valiku,» on Ruukel veendunud. Nii ei pea ka iga ettevõtja ise iga kliendi eest nahk-märg-rabelema, sest ühe ettevõtja poole pöördunud klienti saab sõbralikult teiste teenuste tarbimiseks koostööpartneritele edasi suunata.
Turismiklastri liikmed on välja käinud oma ühise eesmärgi aastani 2014 – olla ökoturismi sihtkohtade hulgas rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud, mis tähendab loomulikult seda, et loodushuvilised nii Eestis kui mujal maailmas teaksid siinseid loodusväärtusi ja tahaksid neid paremini tundma õppida, tagades seejuures ka kõrge kvaliteedi huviliste teenindamisel. «Klient peab meid teistele edasi soovitama,» peab Ruukel eesmärgi saavutamise üheks mõõdupuuks. «Ja kui inimeste väärtushinnangud ja elustiil ka seeläbi looduslähedasemaks muutuksid,» unistab Ruukel mõtlikult.
Lisaks koduturule on ökoturismi klaster ühiselt võtnud sihiks viia sõnumit Saksamaale, Austriasse, Šveitsi, aga ka Hollandisse, Inglismaale, Rootsi, Soome, Lätti ja muidugi Venemaale.
«Norra bränd seondub eelkõige looduslike kogemustega,» nimetab Ruukel ilmselt kõige suuremat loodusturismi konkurenti Eestile. Ka Norras rõhutatakse ilusat, puutumata loodust ja võimalusi looduses aktiivselt puhata ning kohalikku kultuuri tundma õppida.
Eestis on see kõik olemas, tuleb vaid hea kokku korjata ja õigete sõnadega maailma kuulutada, usub Ruukel ökoturismi klastri edusse.
Regionallarengu Fondist kaasrahastatava klastrite arendamise programmi eelarve aastani 2013 on 70 miljonit krooni ja selle eesmärgiks on suurendada ettevõtete konkurentsivõimet partnerluse kaudu.
«Klastri abil saab täita ka mahukaid välistellimusi, mis pole jõukohased ühele ettevõttele,» selgitab klastri tööpõhimõtet EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello. «Valdkonna piires üksteist täiendades ja eri teenuseid pakkudes saavad ettevõtjad leida rohkem kliente ning ühiselt reklaamides kulusid kokku hoida.»
28. aprillil sulgunud taotlusvooru kogueelarve on 12 miljonit krooni. Järgmised taotlusvoorud toimuvad sügisel.